niiih… jälle otsaga siin tagasi… polegi kaua kirjutanud, ei tea, kas oskangi enam. ja kas tahan. aga vahel ju võiks? mitte ei mäleta, kes oli see kirjanik, kes soovitas nooremale ametivennale, et kui sa vähegi suudad mitte kirjutada, sisi ära kirjuta. kirjuta alles siis, kui enam kuidagi teisiti ei saa 
enivei, ma pole veel otsustanud.
ei usu küll, et keegi seda siin lugeda viitsib, vanad postid olen ma ammu ära koristanud ja tagasi neid ka ei pane. milleks? nagunii seal midagi tarka ei olnud. ja kes ikka viitsib lugeda teksti, kus ühtegi suurtähte pole kasutatud
aga asjast. vahepeal on nii mõndagi juhtunud. lahutusega olen õnnelikult ühele poole saanud, load on hoiul, tsikkel on remontimata, hääl on neljandat nädalat kadunud. ja üks tore inimene on mu ellu juuste lehvides tanksaabaste mürinal sisse marssinud. ja jäänudki. ja loodan, et jääbki. ja kõik vanad asjad, tundub, olen kah lõpetatud saanud.
laulmine on pikemaks ajaks ära keelatud, ja kõikide prognooside kohaselt jääb veel väga kauaks keelatuks. noh, mis seal ikka.
Posted by jospel 
