jälle hunnik mikse

vahel teeb üks telefonikõne mu kõige õnnelikumaks inimeseks. miks siis täna teistmoodi on? miks kogu aeg kiire on? miks mina ei ole hoopis ühes teises kohas? miks ma olen hundiurus, seljavaludega maas ja valmis nutma hakkama? kurat küll, miks jälle? see on lihtsalt üle mõistuse. ja jälle on hirm. nimetu. mul peaks ju hea meel olema, kui ta on õnnelik. miks siis ei ole nii? miks ma ei suuda ennast kokku võtta? miks ma ei tea, mida teha? miks ma olin kuu aega tagasi üle pika aja õnnelik, ja seda mitu nädalat järjest? miks see enam nii ei ole? miks ma kirjutan laule, mis mind ennast hulluks ajavad? miks ma lihtsalt ei lähe ja ei tee midagi? miks mu ümber on inimesed, kellega ma ei saa rääkida? miks, miks, miks? miks kuradi pärast ma seda siin üldse kirjutan?