aga mis viltu on, aru ei saa, nagu ei saa ma aru ka sellest, on see hea või halb. eiei, mu eluga oleks nagu kõik ok. ei taha ära sõnuda muidugi. aga: ma magan. sügavalt. palju. ilma rohtudeta. harjumatu. kui pool aastat tagasi kurtsin ma ohjeldamatult, et kuidagi uni ei tule ja üle 4 tunni ööpäevas ei maga, siis paistab, et nüüd teen ma kogu magamata jäänud osa tagasi. ja lisaks kõigele ei saa ma ennast enam hommikul käima. tiksun uimaselt ja ei saa millestki aru. ning nii juba pikemat aega. ei meeldi mulle see asi, ei meeldi… võiks ju nii olla, et magan, aga ärkan värskena? või mitte? kusjuures, puhkan ju välja selle kõige juures ometigi.
aga muidu on hea. homme nähtavasti uutlaadi üritus ees, eks paistab, mis sellest välja tuleb.
sai enesetapu teemadel arutletud. eiei, mitte plaani mõttes. aga: kui praegusel ajal võib ikka kuulda, et keegi omale kuuli pähe lasknud, siis kuidas seda vanasti tehti, kui tulirelvi polnud ning vibu ja amb olid tegijad relvad? pole nagu kuulnud, et keegi omale noole pähe oleks lasknud. suht keeruline ju. samas tuli üks tüüp välja ideega, et äkki lasti nool tuulevaikses paigas otse õhku ning oodati siis, kuni see pähe kukub? ka variant, eks. ja väljend ‘nool-pähe-olukord’ kõlaks ju ka päris hästi, ah?
ilm.ee arvab endiselt, et väljas on koerailm. noh, enamasti on kah. aga vihmainimestele (sealhulgas mulle) peaks sobima. sügis on ju ikkagi käes.
Posted by jospel 
