vennas otsustas lõuna-eesti tiiru teha. oma suht värske raudruunaga. või noh, mis ta ikka nii ruun veel, päris kobe täkk ikka. teatas, et on kohe-kohe kohal, ja küsis veel viimaseid näpunäiteid, et mitte valesse suunda põrutada. häda nende põhjapoolsetega, eksivad siin ära ju 
ja siis tuli uus kõne: “kuule, kas siitkaudu saab otse teie juurde? viit näitas, et 8 kilomeetrit igatahes.” ”mh??” “noh, nüüd on lugu nii, et ma olen kuskil heinamaal, ja tagarehv on katki. auk on ka sees. õhku sees ei ole.” ook… paar telefonikõnet ning tanklasse. vahtu hankima. 10 km kaugusele. hädalise juurde jõudes selgus, et abi vähe, kilomeeter liikumist ja toss väljas. ok, uljas rüütel koos vapra ratsuga jäi tee veerde passima, meie aga kiiresti põlvasse. et täna nii suur püha, mille puhul lind ei laula ega rohigi kasva, tuli läbi ajada tanklate abiga. õnneks leidus ka üks avatud autoteenindus, kust rehvinööri jagati. ja üks tankla, kust sai kiiresti jalgrattarehvi remondikomplekt otsitud. ning elu läks edasi. auk sai lapitud, uus vaht ja natuke õhku sisse ja minekut. koju. olen nüüd natuke uurinud seda komplekti siit ja sealt… tsikli rehvi sellega küll parandada ei saa, ning kui aus olla, siis ka jalgratta omale on sellest ikka paganama vähe. kohe lausa liiga väga vähe. milleks sellist saasta üleüldse toodetakse… aga näe, asja ajas ära. igatahes, peale kõva kõhutäit, pisikest jalgrataste ümberehitust, paari sigaretti ja tillukest puhkust otsustas vennas, et aitab jamast, sadulasse ja tallinna poole tagasi. head teed ilm ähvardab ka ilus olla 
ja saunaahju ehitus sujub ka, tänan küsimast 
Posted by jospel 
